Korvõieliste sugukonda kuuluv perekond päsmaslill (Ageratum) hõlmab umbes 43 liiki Ameerika troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt pärinevaid ühe- ja mitmeaastaseid rohttaimi ja poolpõõsaid. Meil kasvatatakse neist külmaõrna suvikuna Kesk-ja Lõuna-Ameerikast pärit mehhiko päsmaslille (A. houstonianum) ja tema hübriidseid sorte.
Päsmaslille tihe ja hästi harunenud puhmas kasvab olenevalt sordist 10-75cm kõrguseks. Vastakad, veidi munajad lehed on karedakarvased. Niidipusa meenutavad korvõisikud (veel avanemata õisikud näevad välja kui nööbid) on koondunud lehtede kohal asetsevatesse, kuni 10 cm läbimõõduga kännasjaisse liitõisikutesse. Sordist olenevalt võib õisikute värv olla nii valge, lavendlikarva, roosa, punane kui helesinine. Õitseb taim juunist kuni esimeste öökülmadeni.
Taimed võib kevadel osta lilleäridest, kuid nende kasvatamine pole sugugi keeruline. Märtsis-aprillis külvatakse seemned ettevalmistatud külvinõusse hajusalt või ridadena (ridadena külv teeb hilisema pikeerimise lihtsamaks) jättes seejuures külvi mullaga katmata. Seemnete parema kontakti saamiseks mullaga võib neid õrnalt kinni vajutada. Niiskuse hoidmiseks võiks küll külvi katta idanemise ajaks kile või klaasiga. Tavalisel toatemperatuuril (+18º...+21º C) ja valges võtab idanemine aega 6-14 päeva. Peale tärkamist on hea, kui kasvukoha temperatuur oleks veidi madalam (+16º C), nii ei veni taimed välja. Mädanike vältimiseks ei maksa kastmisveega liialdada. Pikeeritakse esimese pärislehe faasis. Kasvu ergutamiseks võib juurdunud taimi hiljem väetada.
Õue võib istutada pärast öökülmasid, varajasema istutuse korral tuleks taimi kindlasti kaitsta külma eest kattelooriga.
Kuigi tegu pole väga kapriisse taimega, oleks eelistatuimaks päikseline kasvukoht, liiga varjus võib taime õitsemine olla kasin. Mullastiku suhtes pole taimel samuti erilisi nõudmisi, kuid ei talu liigset kuivust ega liiga märga ja rasket mulda. Seega mitte istutada kohtadesse, kuhu koguneb rohke sademetevesi. Anumates kasvavaid taimi kasta (ja väetada) regulaarselt. Põuaperioodidel kasta regulaarselt ka peenrasse istutatud taimi.
Kui peenras muutub muld taime ümbert liiga tihkeks, tuleks seda kobestada. Äraõitsenud õisikud eemaldada, nii näeb taim nägusam välja. Kuna päsmaslill talub ka tagasilõikust, siis võib koledaks muutunud taime tagasi lõigata, nii umbes 10 cm-le. Paari nädalaga peaks taim kasvatama uued võrsed ning alustama taas rohket õitsemist.
Madalakasvulised päsmaslilled sobivad hästi peenarde ääristamiseks, kõrgemakasvulised sobivad suuremate või väiksemate rühmadena suvikupeenraisse, miks mitte ka värvi andjana püsikupeenraisse. Päsmaslilled on nägusad ka amplitaimena.
Kuid mitte ainult peenras pole päsmaslill kaunis. Hea lõikelillena saab teda kasutada ka suvistes kimpudes ja lilleseadeis.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pasmaslill-orna-niidipusa-meenutav-suvik?id=42842841
Rohked õisikud puistavad päsmaslille üle efektse pilvega. Taimed, mis on kasvanud küllaldase valguse käes, harunevad hästi ning hoiavad suurepäraselt oma kuju. Erineb teistest rikkaliku ja pikaajalise õitsemise poolest. Soovitatakse lillepeenrasse ja rõdule, efektse kimbu loomiseks piisab kolmest taimest. Seemneid pakis 150 tk.
