Hapu oblikas

Hapuoblikas on mulle väga meeldinud juba lapsest saati. Mõnus oli nende lehti krõmpsutada ja haput nägu teha. Kui Anneliga tigudega mängisime, oli üpris kindel, et just hapuoblika põõsast võis uusi isendeid leida. Teadsime päris väiksena juba, et hapuoblikas maitseb paljudele elusolenditele hästi. Siiski ehmusin viimati, kui leidsin suure koloonia pisikesi musti putukaid üleni hapuoblika varsi katmas. Ja kõrval asuv kurekell on ka mitu aastat juba ära näritud olnud. Ei tea, kas hapuoblikas meelitab aplaid õgijaid ligi, kes lehte valimata lihtsalt närida tahavad?

Rumex acetosa hapik, oblik, hublik, apuein, hapukapsas
Hapu oblikas on lastele hästi tuntud hapude lehtedega taim. Paljud teavad ilmselt, et hapu on tegelikult kogu taim, mitte ainult tema lehed. Lehti kasutatakse köögiviljana salatite ja suppide valmistamiseks. Hapu oblikat ning temast aretatud sorte kasvatatakse isegi sel eesmärgil aiapeenardel. Looduslikult levib hapu oblikas mitmesugustel niitudel, nii kuivematel kui märjematel, vahel ka hõredates metsades.
Samas peab hapuoblikaid süües teadma, et hapu maitse annab oblikhape. See on aga mürgine ja võib suures koguses põhjustada küllaltki raskeid mürgistusnähte. See tugev hape teeb halba nii meie maole kui ka neerudele. Väliste nähtudena võib aga tekkida raske oksendamine ning peapööritus, kõhulahtisus ja õhupuudustunne. Nimetatud juhtudel tuleb kannatanule anda kiiresti mõnda kaltsiumisoola. Samamoodi mürgine on hapu oblikas koduloomadele, kelledest sagedamini esineb mürgistusi lammastel. Väiksemas koguses ja kuivatatult on oblikad siiski kõigile taimtoidulistele loomadele heaks toiduks. Ka inimesed võivad neid mõõdukalt tarbida täiesti ohutult.
Maa sees on hapu oblikal võimas juurestik. Õigemini on tal seal üks tugev risoom ja alles sellest lähtuvad rohked juurepuntrad. Risoomi abil, võib hapu oblikas ka paljuneda. Kuid samas valmib tal ka arvukalt seemneid. Huvitav on võib-olla teada, et oblika viljadeks on pähklid.

Tavaliselt ei tea inimesed kuigi kindlalt, milline taim on nüüd see õige hapu oblikas ja milline mitte. Nii peetakse hapu oblikaks iga hapu lehega enam-vähem oblika välimusega taime. Samas pole hapu oblika liigi kindlaks tegemiseks just paljut vaja teada. Esiteks tuleb vaadata taime lehe kuju. Hapu oblikal on see nooljas: lehe alumise otsa hõlmad ulatuvad rootsul labale kinnitumise kohast palju allpoole. Lehe alus on seega ühel sirgel kogu lehelabaga. Teiseks tuleb veenduda, et taime õisik oleks hõre. Tihe on ta aasoblikal. Noolja lehe vastand on aga odajas. See tähendab, et lehe alusel on hõlmad, mis on risti lehelaba peateljega. Nii moodustuks nagu odaots. Sellised lehed on näiteks väikesel oblikal. Aas- ja väikese oblika lehed pole ka nii hea maitsega, kui hapul oblikal.

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik.htm

Maasikas "Rumba"

Varasepoolne
Marjad: säravpunased, suured kuni keskmised, suhteliselt ühtlase valmimisajaga, hea korjatavuse ja käitlemisega.
Viljaliha: helepunane, väga hea maitsega.
Puhmik: keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rikkalikult, hea saagikusega.
Kasvukoht: päikeseline, parasniiske, vett läbilaskev, toitaineterikas muld.
Talvekindlus: hea.
Haiguskindlus: mõningatel andmetel vastuvõtlik lehti kahjustatavatele haigustele.

http://www.neevaaed.ee/2014/toode/aedmaasikas-rumba/

Kurk 2018

Ema kasvatab kurki.

Piparmünt

Sirje käest saadud. Väga intensiivse lõhna ja maitsega. Lemmik veemaitsestaja, juba on mõned ka teed teinud värsketest lehtedest. Mis liiki ta täpsemalt on, ei tea. :)

Siberi kontpuu

Kasvab meil aiataga. Painutasime emaga oksi maha ja saime uusi taimi. Plaan on istutada hekina aia tagumisse otsa. Lehestik tal väga ilus.

Vaarikas "Polka"

Sort ‘Polka’ on tekitanud palju elevust. Aiapidajad räägivad sellest kui imevaarikast, mis ei ussita ja mida saab noppida talve tulekuni.

Maarjakase marjakasvatustalus Tartumaal on ‘Polkat’ kasvatatud juba mitu aastat ja peremees Valdis Kaskema teab sellest sordist palju rääkida.
Ta ütleb, et nende istandikus on ta saaki andnud augusti viimasest dekaadist kuni tõsiste külmadeni. Varred on tugevad ja elujõulised, nad ei vaja toestamist. Vaarikad on väga suured (keskmine kaal 7g, suurimad 10g), üsna tumeda värvuse ja meeldiva magusa maitsega. Terved marjad säilitavad oma kuju ja värvi ka pärast sügavkülmutamist, olles asendamatud kodus torti kaunistades.

Võrreldes teiste sortidega, nõuab ‘Polka’ vähem tööd ja aega. Kuna ta õitseb hiljem – siis kui vaarikamardikad on munemise lõpetanud –, pole istandikus vaja teha kahjuritõrjet. Meie talu kogemuste põhjal on sort talvekindel.

Millised on ‘Polka’ puudused?

Sügisel on ilmad tihti niisked ja jahedad, siis ei ole marju nii mõnus korjata kui suvel. Niiskuse tõttu võivad marjad hallitama minna ka siis, kui neid korjatakse regulaarselt (sügisel tavaliselt üle kahe päeva). Korjamise ajal tuleb kanda pikkade säärte ja varrukatega riideid ning kindaid, sest varred on üsna ogalised ja kriibivad. Kes soovib ‘Polkat’ müüa lauamarjana, peab püüdma seda teha sama päeva jooksul.

Kuidas ‘Polka’ paljasjuurseid istikuid õigesti hooldada ja istutada?
Istutada tuleb paljasjuursed istikud kevadel võimalikult kiiresti. Kuni istutamiseni hoidke neid niiskes ja jahedas keldris vms kohas. Kasvukoha suhtes ei ole ‘Polka’ eriti nõudlik, kuid pimedasse aianurka ei ole teda ka mõtet panna, sest seal taimed ei edene ja marjad ei valmi. Leidke talle päikesele avatud või poolvarjuline kasvukoht.

Vaarikad on soovitatav istutada kilemultšiga peenrasse, mulda võib segada kõdusõnnikut. Sobiv vahekaugus on reas u 70 cm, ridade vahel 2,5–3 meetrit. Algul tundub see ruumi raiskamisena, kuid ‘Polka’ kasvatab rohkelt varsi ja põõsad muutuvad laiaks.

Enne istutamist kastke maa korralikult läbi. Vaarikataime juured on üsna pikad, seetõttu on istutamisel mõistlik kasutada labidat, millega saab teha niiskesse mulda piisavalt sügava avause. Vajutage labidas sügavalt maasse ja liigutage mõned korrad edasi-tagasi. Tekkinud lõhesse pange juured ning vajutage korralikult kinni. Istutage veidi sügavamale kui taim eelnevalt kasvas. Ka pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta.

Varred võib pärast istutamist maapinna lähedalt (kuni 10 cm) tagasi lõigata, et soodustada juurte arengut.

Andke näpunäiteid ka kasvuaegseks hoolduseks.

Must kile on hea kahel põhjusel: esiteks ei lase see peenral umbrohtuda, teiseks on kilepeenral lihtsam kontrollida üleliigsete varte kasvu.

Must kile teeb kastmise mõnevõrra keerulisemaks, kuid piisav niiskus on vaarika jaoks väga tähtis. Kastke pigem harvem, kuid siis ohtralt, eriti saagikande ajal. Kevaditi andke taimedele mineraalväetist (kindlasti kloorivaba).

Istutusaastal taim veel väga jõuline ei ole, kuid esimesed marjad saab ära proovida. Teisel aastal näitab vaarikapõõsas aga juba kõiki oma häid omadusi. ‘Polka’ põõsad on tihedad ja kasvavad 1-1,5 meetri kõrguseks, neid pole vaja toestada.

Kuidas lõigata taasviljuvat vaarikat?
Parim aeg on selleks hilissügis või varakevad. Oluline on lõigata siis, kui taim on täielikus puhkeolekus. Vastasel juhul läheb palju toitaineid kaduma, kuna vaarikal liiguvad need sügisel vartest juurtesse ja kevadel tagasi.

‘Polka’ kannab saaki ka teise aasta varrel, seda harjumuspärasel ajal kesksuvel. Üle 2–3 varre taime kohta ei ole mõtet aga kasvama jätta, sest vanad varred ei paista uute vahelt välja. Nende marjad on uute varte vahel peidus ja neid on vaevaline noppida.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aiapidaja-unistus-ussitamata-vaarikad?id=71640477

Õunapuu "Talvenauding"

Klassikalise taliõuna sai ristamisega A.Siimon 1946.a.
Ilusa punaga, märgatavate kantidega õun. Säilib märtsini. Kuid vajavad tihedat sorteerimist. Hoiuruumi temperatuur peab olema kõrgem, kui teistel õuntel - + 4 C. Koristamisega hilinenud õunad säilivad halvasti. Vanematel puudel ja suure saagi korral jäävad õunad väikeseks. Reeglina peaks keskmine kaal olema 85…110 g. Saab head kompotti ja mahla. Üsna kärntõvekindel. Väga talvekindel.
Puu tugeva kasvuga, varase viljakande algusega ja väga viljakas. Armastab viljakat pinnast. Peetakse üheks parimaks kodumaiseks talisordiks..Talle on headeks tolmuandjateks "Antoonovka", "Liivi sibulõun", "Paide taliõun".

http://calmia.ee/Viljad/talvenauding.htm