Rheum rhabarbarum on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Talvitub maa-aluste risoomide abil. Rabarberilehed on suured ja südamekujuliselt kolmnurksed.
Rabarber tahab heaks kasvamiseks palju päikesevalgust.
Külmakahjustusega rabarberit ei tohi süüa, kuna ta võib sisaldada oksaalhapet, mis võib põhjustada erinevaid haigusi.[2]
Rabarberivarte värv võib erineda tumedamast punasest kuni heleroheliseni. Värvus varieerub sorditi ja sõltub ka kasvatustehnoloogiast. Rohelise varrega rabarber on tugevam ja tavaliselt ka saagirikkam kui punane. [3] Samas aga on punast värvi varrega rabarber populaarsem just tarbijate hulgas.
Rabarber on kevadel aias üks esimesi köögivilju, mida saab tarbima hakata. Pikaealise ja külmakindla kultuurina kasvab ta sageli juba vanaema aegadest ühe koha peal. Vaatamata sellele tahab rabarbergi aeg-ajalt, 7–8 aasta tagant, ümberistutamist. Loomulikult võib ta kauemgi ühel kohal kasvada, aga siis kipuvad varred jääma peenikeseks ja kuivaks ning saak kasinaks.
* Ümberistutamiseks on sobivaim aeg varakevad, enne kasvu algust.
* Kuna rabarber on tundlik mulla liigse niiskuse suhtes, siis ei sobi talle sellised alad aias, kuhu kogunevad sademeveed ja kevadine lumesulamisvesi.
* Suvise hoolduse käigus rohige ja kobestage mulda. Liiga kuival suvel tänab rabarber teid selle eest, kui teda vahel põhjalikult kastate.
* Sügisel multšige puhmikute aluseid kõdusõnniku või kompostiga.
* Saaki saab ümberistutatud rabarberilt teisel kasvuaastal.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/rabarber-vajab-varskendust?id=71295125
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar